TÁLIM SISTEMALARI HÁM TÁLIM SIPATIN IZERTLEWDIŃ METODALOGIYALIQ TIYKARLARI 1. Basshı tárepinen rejelestirilgen basqarıw háreketi. 2. Basqarıw qurallarınıń wazıypası. 3. Basshıǵa boysınıwda tapar tásiri. 4. Tálim tarawında basqarıw mádeniyatı. Tayansh túsinikler: baslıq, modjel, joba, basqarıw, jámáát, standart, kepillik, strategiya, tálimdi joybarlaw, proyetlestiriw, jańa usıl. Ózbekstan Respublikası ministrler Mákemesi janındaǵı Tálim sapasın baqlaw mámleket inspeksiyasi Ózbekstan Respublikası ministrler Mákemesiniń 2017-jıl 18-iyuldagi „Ózbekstan Respublikası ministrler Mákemesi janındaǵı Tálim sapasın baqlaw mámleket inspeksiyasi iskerligin shólkemlestiriw tuwrısında“gi 515-san sheshimine [1] muwapıq islengen. Tiykarǵı wazıypaları :[tahrir| deregin redaktorlaw] • ta'lim sistemasında oqıw -tárbiya processleri, professor -oqıtıwshılar quramı, kadrlar tayarlaw hám olardıń mamanlıǵın asırıw sapasın baqlaw, pedagog kadrlarǵa ilmiy tájriybe taypaların beriw [2] boyınsha mámleket siyasatın ámelge asırıw ; • idoraviy tiyisliligi hám shólkemlestirilgen huqıqıy formalarınan qaramastan mámleket tálim mákemeleri hám mámleketlik emes tálim shólkemlerin (keyingi orınlarda tálim shólkemleri dep ataladı ) attestatsiya hám mámleket akkreditatsiyasidan ótkeriw [3]; • o'quvchilar, studentler hám tıńlawshılar bilimleriniń Ózbekstan Respublikası mámleket tálim standartları, mámleket talapları hám ilmiy tájriybe talaplarına muwapıqlıǵın analiz qılıw, tálim shólkemleri reytingin anıqlaw ; • nodavlat tálim shólkemlerine litsenziyalar beriw; • xorijiy mámleketlerde berilgen tálim tuwrısındaǵı hújjetlerdi tán alıwdı shólkemlestiriw [4]; • respublika aymaǵında shet el tálim mákemeleriniń tálim iskerligin júrgiziw huqıqına ruxsatnamalar beriw ushın usınıs etilgen hújjetlerdi ekspertizadan ótkeriw; • ta'lim hám pán tarawı shólkemleri tárepinen beriletuǵın rásmiy hújjetlerge apostil qoyıw ; • Ózbekstan Respublikası tálim mákemeleri reytingin dúziw hám rásmiy járiyalaw ; • o'quvchilarning bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewlerde Ózbekstan Respublikasınıń qatnasıwın támiyinlew; • dunyoning jetekshi reyting shólkemleri menen sheriklik qılıw hám milliy joqarı tálim mákemeleriniń bul reytinglerge kiriwine hár tárepleme kómeklesiw. Funksiyaları :[tahrir| deregin redaktorlaw] Tálim sistemasında oqıw -tárbiya processleri, professor -oqıtıwshılar quramı, kadrlar tayarlaw hám olardıń mamanlıǵın asırıw sapasın baqlaw boyınsha mámleket siyasatın ámelge asırıw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • o'quvchilar, studentler hám tıńlawshılar bilimleriniń Ózbekstan Respublikası mámleket tálim standartları, mámleket talapları hám ilmiy tájriybe talaplarına muwapıqlıǵın sistemalı túrde analiz qılıw ; • pedagog kadrlarǵa lawazım hám ilmiy tájriybe taypaların beriw ushın normativlik-huqıqıy hújjetler joybarların islep shıǵıw ; • pedagog kadrlarǵa ilmiy tájriybe taypaların beriw procesin shólkemlestiriw kestelerin dúziw hám tastıyıqlaw ; • ta'lim salasındaǵı basqarıw shólkemleri hám de jergilikli atqarıw etiwshi húkimet shólkemleriniń pedagog kadrlarǵa uyqas túrde lawazım hám ilmiy tájriybe taypaların beriwdi shólkemlestiriw hám ótkeriw boyınsha iskerligin muwapıqlastırıw hám baqlaw ; • pedagog kadrlarǵa lawazım hám ilmiy tájriybe taypaların beriw dáwirliligi haqqındaǵı maǵlıwmatlar bazasın qáliplestiriw; • pedagog kadrlarǵa lawazım hám ilmiy tájriybe taypaları beriwdi shólkemlestiriw; • lavozim hám ilmiy tájriybe taypalarına iye bolǵan pedagog kadrlarǵa belgilengen úlgindegi ilmiy tájriybe taypalarına tiyisli sertifikatlar beriw; • pedagog kadrlardıń qadaǵalaw sınaqları nátiyjesi boyınsha lawazım hám ilmiy tájriybe taypalarına tiyisli sertifikatlar berilgenligi tuwrısındaǵı maǵlıwmatlardı Mámleket inspeksiyasining rásmiy veb-saytında járiyalay otirip barıw ; • kadrlar tayarlaw sapasın baqlawda jumıs beretuǵınlardıń tálim shólkemlerinde kadrlar tayarlaw sapası boyınsha usınısları tiykarında qánigelik ilmiy tájriybe talapların jetilistiriw boyınsha usınıslar islep shıǵıw ; • davlat tálim standartları, mámleket talapları hám ilmiy tájriybe talapların, sonıń menen birge olar tiykarında tálimdiń barlıq túrleri boyınsha islep shıǵılǵan oqıw joba hám programmaların ekspertizadan ótkeriw; • ta'lim shólkemlerinde oqıw -tárbiya hám de kadrlar tayarlaw sapası monıtoringini shólkemlestiriw hám ámelge asırıw ; • uzluksiz tálim sistemasında shólkemlestirilediǵan pán olimpiadaları, bellashuvlar hám túrli kórik-tańlawlardı qalıs hám ádalatlı ótkeriliwin baqlaw, nátiyjelerin analiz etiw; • ta'lim sapasın bahalaw salasında xalıq aralıq sheriklikti jolǵa qoyıw ; • Mekemelik tiyisliligi hám múlkshilik formalarınan qaramastan tálim shólkemlerin attestatsiya hám mámleket akkreditatsiyasidan ótkeriw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • Ózbekstan Respublikası Joqarı hám orta arnawlı bilimlendiriw Ministirligi, Orta arnawlı, kásip-óner tálimi orayı hám de Xalıq tálimi ministrligi menen birgelikte tálim sapasın baqlaw hám tálim shólkemleri iskerligin bahalaw kriteryaların islep shıǵıw ; • ta'lim sapası qadaǵalawı hám de attestatsiya processinde qollanılatuǵın qadaǵalaw materialların islep shıǵıw, jasırınlıǵın saqlaw boyınsha ilajlar kompleksin ámelge asırıw ; • ta'lim shólkemlerin attestatsiyadan ótkeriw ushın qosiletuǵın ekspertlerdi tańlaw, oqıtıw hám oqıtıw juwmaqları boyınsha bul ekspertlerdi saralap alıw mexanizmin islep shıǵıw hám jetilistiriw; • ta'lim shólkemlerin attestatsiyadan ótkeriw kestelerin islep shıǵıw hám tastıyıqlaw ; • ta'lim shólkemlerin attestatsiya hám mámleket akkreditatsiyasidan ótkeriw procesin muwapıqlastırıw hám baqlaw ; • ta'lim sapası monıtoringi, attestatsiya ótkeriw processinde anıqlanǵan kemshiliklerdi waqıtında jónge salıw etiliwin baqlaw ; • attestatsiya nátiyjelerine kóre, tálim shólkemlerin mámleket akkreditatsiyasidan ótkeriw; • ta'lim shólkemlerin attestatsiyadan ótkeriw procesi hám nátiyjelerine tiyisli máseleler boyınsha ekspert juwmaqları, esabatlar, analitik materiallar tayarlaw ; • idoraviy tiyisliliginen hám múlkshilik formalarınan qaramastan tálim shólkemlerin shólkemlestiriw (qayta shólkemlestiriw, tamamlaw ) hám de olardıń mártebein qayta kórip shıǵıw boyınsha tiyisli juwmaqlar tayarlaw, ıqtıyarında tálim mákemeleri bolǵan ministrlikler hám keńselerge usınısnomalar kirgiziw; • Oqıwshılar, studentler hám tıńlawshılar bilimleriniń Ózbekstan Respublikası mámleket tálim standartları, mámleket talapları hám ilmiy tájriybe talaplarına muwapıqlıǵın analiz qılıw, tálim shólkemleri reytingin anıqlaw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • o'quvchilar, studentler hám tıńlawshılar bilimlerin anıqlaw maqsetinde qadaǵalaw materialların islep shıǵıw ; • nazorat jumısların ótkeriw, nátiyjelerdi analiz qılıw, tálim sapasına tásir kórsetken faktorlardı anıqlaw, sonday-aq tálim shólkemlerinde ulıwma bilim beriw pánleri hám kásiplik pánler boyınsha tańlap alıw tiykarında pitkeriwshilerdiń tálim tayınlıǵı dárejesi hám oqıtıw sapası monıtoringini ótkeriw arqalı tálim sapasına tásir etiwshi faktorlardı anıqlaw ; • o'quvchilar, studentler hám tıńlawshılar ortasında tálim sapasın asırıw, mámleket tálim standartları, mámleket talapları hám ilmiy tájriybe talapların orınlaw • darajasini úyreniwge qaratılǵan intellektuallıq kórik-tańlawlar, jarıslardı shólkemlestiriw; • ta'lim hám kadrlar tayarlaw sapası monıtoringini aparıw hám baqlaw boyınsha shólkemlestirilgen-huqıqıy hám metodikalıq kórsetpelerdi islep shıǵıwdı shólkemlestiriw; • zamonaviy informacion-telekommunikatsiya texnologiyalarına tiykarlanǵan halda tálim hám kadrlar tayarlaw sapası monıtoringini aparıw ; • ta'lim shólkemlerinde oqıtıw hám kadrlar tayarlaw sapasın úyreniw maqsetinde social sorawlardı ótkeriw; • ta'lim sapasın bahalaw nátiyjeleri boyınsha analitik maǵlıwmatlar tayarlaw ; • ta'lim sapasın bahalaw nátiyjeleri tiykarında tálim hám kadrlar tayarlaw sapasınıń ulıwma jaǵdayı boyınsha tálim shólkemleri reytingin anıqlaw ; • Ózbekstan Respublikası ministrler Mákemesiniń Mámleketlik emes tálim mákemeleri iskerligin litsenziyalaw komissiyasınıń jumısshı organı retinde mámleketlik emes tálim shólkemlerine litsenziyalar beriw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • talabgorlarning litsenziya beriw tuwrısındaǵı arzaların qabıllaw hám kórip shıǵıwdı shólkemlestiriw; • talabgorlarning arzaların kórip shıǵıw nátiyjeleri boyınsha ekspert juwmaǵın tayarlaw ; • talabgorlarning arzaların kórip shıǵıw nátiyjeleri haqqında talabanlarǵa sıpatlama beriw; • ijobiy ekspert juwmaqları tiykarında litsenziyalardı rásmiylestiriw hám mámleketlik emes tálim shólkemlerine beriw; • Shet el mámleketlerde berilgen tálim tuwrısındaǵı hújjetlerdi tán alıwdı shólkemlestiriw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • Ózbekstan Respublikası Joqarı hám orta arnawlı bilimlendiriw Ministirligi, Xalıq tálimi ministrligi, Ádillik ministrligi hám de taǵı basqa mápdar ministrlikler hám keńselerdiń wákillerinen ibarat quramda tiyisli tálim jónelis (qánigelik) lari boyınsha shet el mámleketlerde berilgen tálim tuwrısındaǵı hújjetlerdi tán alıw hám nostrifikatsiyalash (ekvivalentligin anıqlaw ) boyınsha ekspertizadan ótkeriwshi ekspert komissiyasın (keyingi orınlarda Ekspert komissiyası dep ataladı ) qáliplestiriw jáne onıń jumısın shólkemlestiriw; • talabgorlardan shet el mámleketlerde berilgen tálim tuwrısındaǵı hújjetlerdi tán alıw ushın zárúr bolǵan tálim tuwrısındaǵı hám basqa hújjetlerdi qabıl qılıp alıw ; • ta'lim tuwrısındaǵı hújjetlerdi tán alıw procesi ushın barlıq zárúr hújjetler bar ekenligin anıqlaw hám materiallardı Ekspert komissiyasına jiberiwdi shólkemlestiriw; • Ekspert komissiyası tárepinen tán alıw ushın usınıs etilgen tálim tuwrısındaǵı hújjetti ekspertizadan ótkeriw nátiyjesine kóre juwmaq tayarlanishini shólkemlestiriw; • Ekspert komissiyasınıń juwmaǵı haqqında talabanǵa xabar beriw; • xorijiy mámleketlerde tálim alǵanlıq tuwrısındaǵı hújjetler tán alınǵanda talabanlarǵa gúwalıqlar rásmiylestirilishini shólkemlestiriw; • respublika aymaǵında shet el tálim mákemeleriniń tálim iskerligin júrgiziw huqıqına ruxsatnamalar beriw ushın usınıs etilgen hújjetlerdi ekspertizadan ótkeriw salasında : • respublika aymaǵında shet el tálim mákemeleriniń tálim iskerligin júrgiziw huqıqına ruxsatnamalar beriw ushın usınıs etilgen hújjetlerdi qabıl qılıp alıw ; • respublika aymaǵında shet el tálim mákemeleriniń tálim iskerligin júrgiziw huqıqına ruxsatnamalar beriw ushın usınıs etilgen hújjetlerdi ekspertizadan ótkeriw; • pedagog kadrlar támiynatı, materiallıq-texnikalıq baza, oqıw-laboratoriya úskeneleri hám basqa texnikalıq qurallardı tálim programmasın ámelge asırıw ushın jetkilikliligi maydanınan ekspert juwmaǵın tayarlaw ; • Tálim hám pán tarawı shólkemleri tárepinen beriletuǵın rásmiy hújjetlerge apostil qoyıw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • apostil qoyıw ushın shaqırıwlar hám tiyisli hújjetlerdi qabıllaw hám de dizimnen ótkeriw; • apostil qoyıw tuwrısındaǵı shaqırıqtı kórip shıǵıw ; • apostil qoyıw tuwrısındaǵı shaqırıqtı kórip shıǵıw nátiyjeleri haqqında arza beretuǵınǵa sıpatlama beriw. • Ózbekstan Respublikası tálim mákemeleri reytingin dúziw hám rásmiy járiyalaw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • ta'lim mákemeleri reytingin anıqlawǵa tiyisli maǵlıwmatlar bazasın qáliplestiriw, tálim mákemelerinde qadaǵalaw jumısları jáne social sorawnamalar ótkeriw; • tizimida tálim mákemeleri bolǵan ministrlikler hám keńseler menen birgelikte reytingni anıqlawǵa tiyisli maǵlıwmatlardı toplaw maqsetinde jumısshı gruppalar hám komissiyalar dúziw; • ta'lim mákemeleriniń iskerligi natiyjeliligin bahalaw kriteryaları tiykarında tálim mákemeleriniń reytingin esaplab shıǵıw ; • ta'lim mákemeleri reytingine tiyisli maǵlıwmatlar tiykarında tálim mákemeleri iskerligindegi unamlı ózgerisler haqqında keń jámiyetshilikti turaqlı xabarlı etip barıw ; • ta'lim mákemeleriniń reytingi nátiyjelerin ǵalaba xabar qurallarında járiyalaw hám Mámleket inspeksiyasining Internet jáhán informaciya tarmaǵındaǵı rásmiy veb-saytında jaylastırıw ; • ta'lim mákemeleri reytingi nátiyjeleri tiykarında analitik materiallar tayarlaw hám baspadan shıǵarıw. • Oqıwshılardıń bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewlerde Ózbekstan Respublikasınıń qatnasıwın támiyinlew salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • o'quvchilarning bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewlerde Ózbekstan Respublikası atınan qatnasıw jáne onıń máplerin ańlatıw ; • o'quvchilarning bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewlerde ulıwma orta bilim beriw mákemeleriniń tabıslı qatnasıwın támiyinlew; • umumiy orta bilim beriw mákemelerindegi intalı pedagog kadrlar xalıq aralıq bahalaw programmaları boyınsha ilimiy izertlewlerde aktiv qatnas etiwin shólkemlestiriw maydanınan zárúr sharalar kóriw; • o'quvchilarning bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewler tiykarında ulıwma orta bilim beriw mákemelerinde sistemalı monıtorıń aparıw hám de aldıńǵı tájiriybeni dúnya kóleminde ǵalabalastırıw jumısların muwapıqlastırıw ; • Dúnyanıń jetekshi reyting shólkemleri menen sheriklik qılıw hám milliy joqarı tálim mákemeleriniń bul reytinglerge kiriwine hár tárepleme kómeklesiw salasında :[tahrir| deregin redaktorlaw] • o'quvchilarning bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewlerde Ózbekstan Respublikasınıń qatnasıwı maydanınan xalıq aralıq shólkemler menen sheriklik shártnamaları imzolanishiga kómeklesiw; • milliy joqarı tálim mákemelerinde xalıq aralıq standartlar hám aldıńǵı shet el tájiriybeni qóllaw arqalı kadrlar tayarlaw sapasın asırıw maydanınan usınıslar islep shıǵıw ; • milliy joqarı tálim mákemelerin xalıq aralıq tán alıw etilgen shólkemlerdiń reytingine kiriwine kómeklesiw ushın dúnyanıń jetekshi reyting shólkemleri menen birgelikte seminarlar, konferensiyalar hám basqa ilajlar shólkemlestiriw; • milliy reytingde joqarı orınlardı iyelegen joqarı tálim mákemeleriniń tájiriybesin ǵalabalastırıw maydanınan usınıslar islep shıǵıw hám keń targ'ib qılıw ; • reytinglar dúziw boyınsha dúnyanıń jetekshi reyting shólkemleri metodologiyasi hám xalıq aralıq tájiriybesi haqqında analitik materiallar tayarlaw hám baspadan shıǵarıw. • Aymaqlıq bólimlerge yulkangan wazıypalar :[tahrir| deregin redaktorlaw] • ta'lim shólkemleri attestatsiyasining ótkeriliwin, onıń sapalı hám nátiyjeli tashkil etiliwin muwapıqlastırıw hám baqlaw ; • ta'lim shólkemlerin attestatsiyadan ótkeriw processinde Mámleket inspeksiyasi hám bilimlendiriw tarawı daǵı aymaqlıq basqarıw shólkemleri ortasındaǵı óz-ara sheriklikti muwapıqlastırıw ; • oliy tálim, joqarı tálimnen keyingi tálim hám de kadrlar mamanlıǵın asırıw hám olardı qayta tayarlaw tálim shólkemlerin attestatsiyadan ótkeriw processinde joqarı tálim mákemeleriniń tálim sapasın baqlaw bólimleri tárepinen ótkeriletuǵın ishki bahalaw procesin muwapıqlastırıw ; • ta'lim hám kadrlar tayarlaw monıtoringini aparıw hám sapasın baqlaw processinde shólkemlestirilgen islerdi ámelge asırıw ; • ta'lim mákemeleri reytingin anıqlawǵa tiyisli maǵlıwmatlar bazasın qáliplestiriw, tálim mákemelerinde qadaǵalaw jumısları jáne social sorawnamalar ótkeriwde tikkeley qatnasıw ; • umumiy orta bilim beriw mákemeleri oqıwshılarınıń bilim dárejesin bahalaw boyınsha xalıq aralıq programmalar hám izertlewlerde oqıwshılardıń qatnasıwın shólkemlestiriw; • ta'lim mákemeleriniń xalıq aralıq shólkemler hám shet el tálim mákemeleri menen sherikligi máselelerin muwapıqlastırıw. • Inspeksiya administraciyası [tahrir| deregin redaktorlaw] • Tashkenbayev Ullıbek Negmatovich — Tálim sapasın baqlaw mámleket inspeksiyasi baslıǵı • Ketpenov Xatamjon Abduraxmanovich — Tálim sapasın baqlaw mámleket inspeksiyasi baslıǵınıń birinshi orınbasarı • Qoysinov Ádil Almurotovich — Tálim sapasın baqlaw mámleket inspeksiyasi baslıǵı orınbasarı • Nasirov Abdurahim Abdimutalipovich — Basshınıń ruwxıy -bilimlendiriw jumıslar natiyjeliligin asırıw, mámleket tili tuwrısındaǵı nızam hújjetlerine ámel etiliwin támiyinlew máseleleri boyınsha máslahátshisi • Xo'jaqulov Shavkat Samatovich — Inspeksiya baslıǵınıń informaciya siyasatı boyınsha máslahátshisi • Basqarma hám bólimler[tahrir| deregin redaktorlaw] • Tálim mákemeleri attestatsiyasi hám mámleket akreditatsiyasi bas basqarması [tahrir| deregin redaktorlaw] • Joqarı tálim hám joqarı oqıw jurtınan keyingi tálim mákemelerin attestatsiyadan ótkeriw bólimi • Bilimlerdi jetilistiriw hám qayta tayarlaw tálim mákemelerin attestatsiyadan ótkeriw bólimi • Orta arnawlı, kásip-óner tálim mákemelerin attestatsiyadan ótkeriw bólimi • Ulıwma orta hám mektepden tısqarı tálim mákemelerin attestatsiyadan ótkeriw bólimi • Mektepge shekem tálim mákemelerin attestatsiyadan ótkeriw bólimi • Pedagog kadrlar sapası qadaǵalawı, tálim hújjetlerin legallashtirish, tán alıw hám nostrifikatsiya qılıw bas basqarması [tahrir| deregin redaktorlaw] • Úzliksiz tálim sisteması pedagog kadrları sapası qadaǵalawı bólimi • Mámleketlik emes tálim mákemeleri iskerligin litsenziyalaw hám tálim sapası qadaǵalawı bólimi • Tálim tuwrısındaǵı hújjetlerdi legallashtirish, tán alıw hám nostrifikatsiyalash qılıw bólimi • Tálim hám pán tarawı rásmiy hújjetlerine apostil qoyıw bólimi • Tálim sapasın monıtorıń qılıw bas basqarması [tahrir| deregin redaktorlaw] • Qadaǵalaw materialları bankin qáliplestiriw hám sınaqlardı shólkemlestiriw bólimi • Úzliksiz tálim sistemasında kadrlar tayarlaw monıtoringini aparıw hám sapasın baqlaw bólimi • Derekler[tahrir| deregin redaktorlaw] • ↑ Ózbekstan Respublikası ministrler Mákemesi janındaǵı Tálim sapasın baqlaw mámleket inspeksiyasi iskerligin shólkemlestiriw tuwrısında • ↑ Mektepge shekem, ulıwma orta, orta arnawlı, professional hám mektepden tısqarı tálim shólkemleri pedagog kadrların attestatsiyadan ótkeriw tártibi tuwrısında • ↑ Mámleket tálim mákemeleri hám de mámleketlik emes tálim shólkemlerin attestatsiyadan hám mámleket akkreditatsiyasidan ótkeriw tártibi tuwrısında • ↑ Shet el mámleketlerde tálim alǵanlıq tuwrısındaǵı hújjetlerdi tán alıw tártibi haqqında • Bul bet aqırǵı ret 14-Yanvar 2023, 10 :26 da tahrir etilgen. • Ǵárezsiz, demokratiyalıq Ózbekstan Respublikasında jámiettiiń sociallıq- ekonomikalıq, ruwxıy hám materiallıq rawajlanıwda ústin turatuǵın tarawdıń dep daǵaza etilgen tálimdiń rawajlanıwlashtirilishi, bárinen burın, onıń sapa tárepten jańa jaǵdayına erisiwge jóneltirilgen. Bul kóplegen jónelisler boyınsha hal atırǵan ayrıqsha quramalı, komplekslik mashqala bolıp tabıladı. Olardan biri socialliq ómirdi basqarıwdıń ayriqsha forması bolǵan tálim sistemasın basqarıw mexanizmin jetilistiriw hám qayta qurıwdı óz ishine aladı. Bul jónelistiń aktuallıǵı, bárinen burın, social ámeliyat mútajliklerinen kelip shıǵadı, sebebi, tálimdi basqarıwdıń ilimiy-teoriyalıq hám tájiriybe-ámeliy tárepleri onıń ámel etiwiniń eń aldıńǵı dástúrlerineni anıqlaw hám pútkil sharalar menen xoshametlewdi hám de jámiyet turmıs iskerliginiń jańa sociallıq-siyasiy, sociallıq-ekonomikalıq hám milliy-materiallıq voqeligi sharayatında jáne de rawajlandırıwdı talap etedi. Sol munasábet menen mámleket nızam shıǵarıwshı hám atqarıw etiwshi shólkemleriniń umtılıw-háreketi ósip kiyatırǵan áwladlardı mámleket-jámiyetlik tálim sistemasında oqıtıw, tálimlew hám rawajlandırıw procesiniń óz tálim-tálim iskerliginde tálim procesiniń úzliksizligi hám tıǵız baylanıslılıǵı principine qatań ámel qılıwǵa shaqırıq etilgen TMning barlıq túrlerinde onıń demokratiyalıq, gumanistik jóneltirilganligi, tálim mákanınıń birligi, tálim mazmunınıń maqul túsetuǵın dárejesi, bul mazmun prezentaciyası pedagogikalıq texnologiyalardıń aqılǵa say kompleksi támiyinlenetuǵın ob'ektiv huqıqıy sharayat jáne social- ekonomikalıq tiykar jaratılıwma jóneltirilgen. Tálim ámel etiwiniń zárúr huqıqıy shártlerin támiyinleytuǵın ob'ektiv huqıqıy faktor retinde: Ózbekstan Respublikası Konstituciyasiniń shaxstıń tiykarǵı huqıqlarınan biri bolǵan bilim alıw huqıqı tuwrısındaǵı ; «Tálim tuwrısında»gi nızamlarınıń, «Kadrlar tayarlaw Milliy programması», usı nızamlar tiykarında shiǵarılatuǵın tiykarǵı nızamshılıq hám huqıqıy hújjetleri qaǵıydaları, sonıń menen birge, ósip kiyatırǵan áwlad shaxsınıń tolıqqonli rawajlanıwın támiyinlewdi názerde tutatuǵın ulıwma insanıylıq, gumanistik, demokratiyalıq ideallar hám de etika voqe' boladı. Bunda tálim hám tálim processinde bul sıyaqlı rawajlandırıwdıń tiykarǵı baǵdarı ónimli dóretiwshilik oqıw iskerligin hám etikalıq minez-qulıqtı, sonıń menen birge, oqıwshılardı fizikalıq kámalǵa jetkiziwdi óz ishine aladı. Tálim sisteması ámel etiwiniń huqıqıy shártlerin orınlawǵa kómeklashuvchi sociallıq-ekonomikalıq jay: Shaxstıń hár bir individdiń bilimlendiriw tarawında ózinen-ózi ámelge asıriwi ushın ob'ektiv tárepten zárúrli hám jetkilikli bolǵan mútajligiy umtılıwı ; Mámleket oqıw orınlarında da, menshikli oqıw orınlarında da mámleket hám menshikli, investitsiya menen finanslıq támiynlew esabına oqıw -tálim procesiniń nátiyjeli alıp barılıwı ushın materiallıq-texnikalıqaviy támiynattı payda etiw; bilimlerdiń nátiyjeli hám mazmundor tálim-tálimlik tarawlarınan, aqılǵa say, ilor principlerge hám nizamlıqlarǵa tayanadigan aldıńǵı psixologiyalıq -pedagogikalıq teoriyalerdi esapqa alǵan halda islep shıǵılǵan mexanizmler hám texnologiyalardan paydalanıw. Sonday etip, Ózbekstan Respublikasınıń «Tálim tuwrısında»gi Nızamınıń 3- statyasında aytılǵan anıq tiykarǵı qaǵıydalar negizinde islep shıǵılǵan mámleket siyasatı tiykarında xalıq tálimi sistemasın basqarıw mexanizmin qayta qurıwdıń da huqıqıy shárt-sharayatı, da sociallıq-ekonomikalıq jayi jaratıldı. Nızamda postulat dárejesin alǵan, tálim sisteması barlıq komponentleriniń «hayot iskerligini» belgilep beretuǵın principlerdiń ólmes qımbatın bólek atap ótiw zárúr. Mısalı, birinshi qaǵıyda (tálim hám tálimdiń gumanistik, demokratiyalıq ózgesheligi) oqıwshı shaxsı hám basqarıwdıń buyrıqpazlıq -basqarıw metodların bıykarlawdı ústin turatuǵın jónelis, bas sub'ekt (aldın bolǵanı sıyaqlı, ob'ekt emes) retinde alǵa suradi. Ekinshi qaǵıyda (úzliksizlik, ajıralmaslıq ) tálim sisteması ierarxiyasining «tizilishi» múmkinshiligin shárt etip qóyadı ; qalǵanlar bolsa, biziń názerimizde, tálim sistemasınıń basqarıw iskerligin tálim mazmunın tańlaw, odan mámleket tálim shólkemlerine de, menshikli tálim shólkemlerine de qatnaydigan oqıwshılar paydalanıwı múmkinligi sıyaqlı oǵada zárúrli bólimlerin ámelge asıriw tárepinen dúziw hám mazmunan toltırıwǵa túpkilikli konseptual jantasıwlardı tiykarlashadi. Bilimlendiriw tarawı daǵı mámleket siyasatınıń bul qaǵıydaları bólek áhmiyetke egaligi «Tálim tuwrısında»gi Nızam 7-statyasınıń mazmunında bólek aytıp ótken. Ol jaǵdayda Ózbekstan Respublikasında jáhán ámeliyatı kriteryalarına muwapıq keletuǵın Mámleket tálim standartların islep shıǵıw zárúrligi aytnadı. Tálim dárejesine hám de múlkshiliktiń barlıq formaları ushın májburiy bolǵan oqıw júkleri kólemlerine qoyılatuǵın tiykarǵı talaplardı usılar belgilep beredi. Sonday etip, mámleket tálim standartları, nızamlarǵa muwapıq : ta'lim salasında birden-bir mámleket siyasatın belgilew hám ámelge asırıwdı ; ta'limni rawajlandırıw, onı materiallıq-texnikalıq úskenelew programmaların islep shıǵıw hám orınlawdı ; ta'lim shólkemlerin attestatsiyalash hám akkreditatsiyalash rejimin, sonıń menen birge, pedagog hám ilimiy kadrlardı attestatsiyalash rejimin ornatıwdı támiyinleytuǵın tártipke soluvchi funksiyalar menen qurallantiriladi. Bunnan tısqarı, tálim sistemasın basqarıw salasındaǵı gumanistik, demokratiyalıq principler de nızamnıń tálim-tálim procesi qatnasıwshılarınıń huqıqları, minnetlemeleri hám juwapkerligi bekkemlenetuǵın bóleginde nızaman tártiplestiriledi. Mámleket tálim standartlarınıń tártipke soluvchi, yaǵnıy social -pedagogikalıq shegaralaytuǵın funksiyasınıń joqarıda sanap ótilgen barlıq strukturalıq bólimleri «Tálim tuwrısında»gi Nızamnıń Iv bóleginde (25—29 -elementlar ) bekkemlengen hám de Mámleket tálim standartına basqarıw funksiyasın beriw jáne onı Ózbekstan Respublikası tálim sistemasın basqarıw mexanizmine qosıw ushın huqıqıy tiykar bolıp xızmet etedi. Endi tálimdiń qanday strukturalıq bólimleri yamasa «ob'ektlari» mámleket tálim standartları menen, sonlıqtan, tálim sapasın basqarıw menen tártipke solinishini anıqlaw maqsetinde «standart» hám «standartlashtirish» túsinikleriniń mánisin, olardıń mánisi hám de tálim procesine qollanıwan wazıypasın kórip shıǵamız. Respublikada islep shıǵılǵan, bazis oqıw jobası, bólek tayansh bilimlendiriw tarawları boyınsha standartlardı, oqıwshılar oqılıwında erisken tabıslardı bahalawdıń hám oqıtıwshılar pedagogikalıq miynetin attestatsiyalashning ayriqsha usılları sıyaqlı bólimlerden ibarat bolǵan mámleket tálim standartlarınıń analizi tálim procesiniń mámleket tálim standartları járdeminde basqarılatuǵın bas «ob'ektlarini» ajıratıp alıwǵa tiykar beredi. Tálim standartı tálimdiń mazmunı, dúzilisi, bul mazmunni kórsetiw dárejesi, tálim nátiyjelerin ólshew hám de aytıw forma hám usılları sıyaqlı «ob'ektlarini» tártipke saladı (sonlıqtan, basqaradi da ). Standart óz mánisine kóre, oqıw jobaları, programmalar, oqıw orınların akkreditatsiyalash, oqıtıwshı kadrlardı attestatsiyalash sıyaqlı hám basqa normativ hújjetlerdi jaratıw ushın tiykar boladı. Tálim mazmunınıń yadrosı menen anıqlanatuǵın standart jardeminde Respublika «ta'lim mákani»dıń pútkil aymaǵında oqıw orınları tipleri hár túrlı (mámleket — jámiyetlik hám menshikli) bolǵanı halda tálimdiń turaqlı hám ulıwma dárejesin támiyinlew shárti atqarıladı. Jámiettiiń rawajlanıw kelesheklerin esapqa alǵan halda bul dárejege qoyılatuǵın talaplardı jetilistiriw, oqıwshılardıń social tálim mútajliklerine baylanıslı túrde tálimdiń mazmunıy bólegi esabına dárejeni asırıw múmkinshiligi beriledi. Áyne mezgilde, mámleket standartın engiziw — tálimdi demokratiyalastırıw principine ámel qılıw zárúrligi sebepli — tálim procesin qatań ulgine boysındirishni bildirmeydi, kerisinshe, pedagogikalıq dóretiwshilikot ushın, hár bir bilimlendiriw tarawı boyınsha májburiy mazmun túyiri átirapında variativ programmalardı, oqıtıwdıń reń-barang texnologiyaların, sabaqlıqlar hám oqıw qóllanbalardı jaratıw ushın keń múmkinshilikler ashıp berip atır. Bunnan tısqarı, mámleket tálim standartınıń demokratiyalıqlıǵı tálim sistemasın basqarıw sıyaqlı strukturalıq bólegin de proektlestiriw imkaniyatın beredi. Bunı mámleket hákimiyatı shólkemleri tárepinen oraylastırılǵan halda normalastırıw úlesi (dárejesi) hám bul normalastırıw ǵárezsiz kóleminiń oqıw jurtına, onıń mártebesi (mámleketniki yamasa menshikli ekenligi) den qaramastan, beriletuǵın úlesiniń qatnası menen xarakterlenedi hám «belgilanadi». Mámleket tálim standartı óz mazmunında «Tálim tuwrısında»gi Nızamnıń tálimdiń ulıwma mámleketlik (tayansh hasası ), regionlıq TM hám de TMning komponentleri mazmunı ortasındaǵı koefficient; tálimdiń dawam etiw waqti (nızamǵa muwapıq da ulıwma, da basqıshlar boyınsha ); tayansh bilimlendiriw tarawları, májburiy hám fakultativ shınıǵıwlar ushın háptelik júkleme, oqıwshına jol qoyılıwı múmkin bolǵan háptelik eń kóp júkleme belgileydi. Sonday etip, Mámleket tálim standartların olardaǵı basqarıw funksiyaları járdeminde engiziw: 1) TM túrleri, regionlıq tálim modelleri túrli-tumanlıǵı sharayatında tálim mákanınıń ulıwmalıǵı ; 2) Oqıwshılarda : a) oqıw materialınıń túsinikliligin asırıw ; b) oqıw jugin normaǵa keltiriw; v) tayarlaw dárejesi jáne onı bahalaw kriteryalarına qoyılatuǵın talaplardı biliw tiykarında tálimdi unamlı tiykarlawdı támiyinleydi. Mámleket tálim standartları óz strukturası hám mazmunı menen mámleket, region, TM mápleri hám kepillikleri teń salmaqlılıqın sáwlelendiredi, olar bolsa, óz gezeginde, oqıwshı shaxsı, onıń meyilleri, qábileti hám qızıǵıwshılıqlarınan kelip shıǵadı. Mámleket tálim standartın engiziw tıyanaqlı basqarıw qararların qabıllawǵa kómeklesip, oqıwshılardı oqıtıw, tálimlew hám rawajlandırıwdı basqarıwda unamlı ózgerisler bolıwına alıp keledi. Mámleket tálim standartı eń kem májburiy talaplar dárejesinde belgilengeni sebepli, oqıtıwdıń maqsetli kórsetpelerine jantasıwlar, oqıwshınıń huqıq hám minnetlemelerine qarawlar ózgeredi, bul bolsa jamuljam halda talaplarǵa muwapıq keletuǵın, talay maslasıwshı standartlardı, oqıw -tálim processlerin basqarıw forması hám usılların aldınan belgilep beredi. Bunday basqarıw eń tiykarǵı zattı — oqıwshı standartda joybarlastırılǵan dárejede bilim hám uqıpǵa qoyılatuǵın talaptı ózlestiriwi shárt bolǵan barlıq zat onıń jeke baylıǵına aylanıwın, sanalı túrde hám bekkem ózlestirilishini támiyinlewi dárkar. Hár bir TMning bunday nátiyjelerge jetiwinde Ózbekstan Respublikası Mámleket tálim programmalarınıń orınlanıwı tiykarın, hár bir oqıwshı bolsa jámiyet hám mámleket aldındaǵı óz etikalıq minnetin kóre biliwi zárúr. Sonday etip, Mámleket tálim standartında aytılǵan májburiy talaplardı orınlaw oqıwshı (student) dıń minnetlemeine aylanıp baradı, bul bolsa onıń unamlı bahalanishiga múmkinshilik beredi. Usınıń menen birge shólkemlestirilgen-basqarıw háreketleri áyne mezgilde shaxstıń jáne de joqarılaw dárejede rawajlanıwı ushın sharayat jaratılıwma qaratılıwı dárkar. Biraq, oqıwshı eń kem zárúr talaplar dárejesi menen sheklense bola ma yamasa háreketti dawam ettiriwi kerekpe, degen máseleni ǵárezsiz sheshiw huqıqına iye boladı. Bunday jaǵday oqıw -tálim procesin basqarıwǵa da, tálim texnologiyasın belgilewge de dástúriy jantasıwlardı tupten ózgertiredi. Bul hal oqıwshı sózde emes, bálki ámelde tálim sub'ektine, tálim procesiniń jetekshi qatnasıwshısına aylanıwı sebepli júz beredi. Sonday etip, Mámleket tálim standartınıń engiziliwi oqıwshılarǵa siyasiy gruppalashtirib jantasıw zárúr ekenligin talap etedi, bul bolsa tiyisli túrde basqarıw iskerligine de ońlaw kiritedi. Sebebi siyasiy gruppalastırıw mánisan yamasa mámleket tálim standartında belgilengen tálim talapları dárejesin yamasa TM Mámleket tálim standartına salıstırǵanda támiyinlewi múmkin bolǵan tálim nátiyjeleriniń jáne de joqarı sapasın tańlaw basqıshında baslanadı. Bul jaǵdayda basqarıw funksiyası oqıwshılarǵa májburiy ózlestiriw ushın talap etiletuǵınǵa qaraǵanda kóbirek usınıw múmkin bolǵan jaǵdaydı támiyinlewge jóneltirilgen bolıwı kerek. Mámleket tálim standartı oqıw -tálim procesiniń barlıq qatnasıwshıları ushın májburiy tayarlıqqa qoyılatuǵın talaplar ashıq bolıwın talap etedi. Oqıwshılar ushın da mazmunan, da formaan túsinikli bolǵan talqinda kórsetilgen bul talaplar oqıwshılarǵa da, olardıń ata-analarına da málim bolıwı kerek, bul TM pedagoglar komandasınıń basqarıw menen baylanıslı minez-qulqların arnawlı bir dárejede jeńillestiredi. Talaplardıń ashıqligigina oqıwshılardıń biliw aktivligin, olardıń óz oqıw miyneti nátiyjelerinen mápdarlıǵın támiyinleydi. Bul bolsa, óz gezeginde, tálimdiń unamlı sebeplerin qáliplestiriwge, oqıwshılardıń oqıw iskerligine sanalı munasábetine kómeklesedi. Mámleket tálim standartlarınan paydalanıw hám olarǵa tán bolǵan basqarıw funksiyaların orınlaw tálim nátiyjeleri sapasın baqlaw hám bahalawdıń ámeldegi sistemasın tupten qayta qurıw múmkinshiligin jaratadı. Mámleket tálim standartların engiziw oqıwshılardı tayarlaw sapasınıń ólshewshileri sistemasın islep shıǵıw daǵı volyuntarizmni esaptan tısqarı qılıw, qadaǵalawdıń ob'ektivligi hám informaciyaliligini asırıw, bilim, uqıptı bahalawdı birdeylestiriw imkaniyatın beredi. Olardıń barlıǵı, tuwrısıda, túrli tálim shólkemleri iskerligin baqlawdıń dúzilisi hám mazmunına o'nlab jıllar dawamında túbir otgan eskicha jantasıwlardı buzadı. Biziń pikirimizcha, Mámleket tálim standartların engiziw tálim sistemasınıń hár bir TMdagi jumıstıń haqıyqıy jaǵdayı tuwrısında isenimli informaciya alıwdı támiyinleydi. Alınǵan hám joqarı professional dárejede túsinip jetilgen isenimli informaciya jamuljam halda ierarxiyaning barlıq «pillapoyalarida»: oqıtıwshınan tartıp (maqul túsetuǵın usıllardı tańlaw, oqıtıw procesin waqıtında tuwrılap barıw, oqıtıw, tálimlew hám de rawajlandırıwdıń orınlı siyasiy gruppalashtirilishi hám basqalar ), tálim basshılarıǵa shekem (tálim jaǵdayın jaqsılaw boyınsha regionlıq ilajlar kóriw, oqıw jobaları, programmaları hám sabaqlıqlarına ózgertiwler kirgiziw, pedagog kadrlar tayarlaw, xalıq tálimi xızmetkerleri mamanlıǵın asırıw sistemasında olardıń kásip sheberligin asırıw hám basqalar ) tıyanaqlı basqarıw qararları qabıllaw ushın sharayat jaratadı. Basqarıw quralları tómendegilerden ibarat : I. Ishontirish quralı. Basqarıw - adamlar menen islew bolıp tabıladı, onı ishontirishsiz oyda sawlelendiriw etip bulmaydi. zamanagóy baslıq ishontirish jardeminden paydalanıwdı biliwi shárt. qol astıngizdagilarga ishontirish quralı arqalı tásir etiw ushın tómendegi máslahátlarǵa ámel kiling: 1. Orınlawshı mútájlikin anıq bilip alın hám odan paydalanıń. 2. Orınlawshına ma'qo'l bolǵan pikir menen suxbatni baslań. 3. Dustona munasábetińizdi bildiriń. 4. Xızmetkerge sóylew imkaniyatın beriń, 5. Óz suxbatingizni xızmetker basınan aqırıǵa shekem ma'qo'llashga májbúr halda utkazishga háreket kiling. 6. Siz usınıs kilayotgan ideya jumısshısıngizning ózinden chikkan dep xis etiwine eriwiń. 7. Ózińizdiń emes, bapki xızmetkerlerdiń qızıǵıwshılıqları orkali gápiring, xal atırǵan mashqalaǵa olardıń baylanıslılıqların aytıp uting. 8. Túrli nuktai názerlerdi sóylegende, óz pikirińizdi aqırı aytıń. 9. Óz ideyalarıńızdı kurgazmali tárzde bayan kiling. Orınlawshı suxbatdan, májilisten ózin koniktiradigan derekti tabıwı kerek. Bul ideyanı orınlawdan ol xoshamet aladı. Ol ideyaǵa ıseniwi hám ámelge asırıwǵa háreket etiwi kerek. II. Buysunuvchilar menen munasábetler quralı. Baslıq óz qol astındaǵılar menen dustona munasábette bolıwı, onıń karorlarini orınlanıwı ushın tıykar bolıp tabıladı. Rásmiy hám rásmiy bolmaǵan munasábetler bekkem bolıwı kerek. qol astındaǵılar menen munasábetler nátiyjeli bolıwı ushın tómendegi máslahátlarǵa ámel qılıw kerek: 1. Barlıq menen bir qıylı haqkoniy bolıwǵa háreket kiling. wazıypa hám tapsıriklarni haqkoniy túrde bólistirilg. 2. Xızmetkerlerge dikkat-itibar karating. Olarǵa shın júrekten munasábette buling. Olardıń shańaraqları, qızıǵıwshılıqları hám máseleleri menen tanısıp barıń. Qıyın minutalarda járdem kila biling. 3. Buysunuvchilar menen mulokotda kamrok gápiring, kóbirek tıńlań. Sóylewge kiziktiring. 4. Júzingizda mıyıq tartıw menen turing. 5. Sın pikir menen abaylı buling. qol astıngizdagilarga ozor jetkezmang. Olardı sın pikir bıdırdıwdan aldın óz kemshiliklerińizdi gápiring. 6. Xızmetkerlerińizdi muvaffakiyati ushın maqtang. 7. Buyruk oxangida sóylemeń. Máslahát oxangida gápiring. Mısalı, «Sizdigcha, sonday qılıw ma'qo'l boladıma? ». 8. Ózińizdi buysunuvchi urniga kuying. Máselelerge onıń nuktai názeri menen karang. 9. Qol astıngizdagilarga salıstırǵanda ustazlarday mámilede buling. Olar qábiletin muxokama kiling. 10. kepillikler hám juwapkershiliklerdi anıq belgilep beriń. III. Xoshametlew. Xoshametler: ishki, tashki hám jámáát keyipi jaǵdayı kurinishlarida boladı. Ishki xoshametlerge óz-ózin basqarıw, óz ıntızamın hám óz-ózin xabar beriwler kiredi. Tashki xoshametler - bul: moddiy xoshametler (sıylıqlar, qosımshalar, razryaddıń artpaqtası hám x. k.); mansabda xızmet buyicha kutarilish; ma'naviy xoshametler (alǵısnama bildiriw, sıylıqǵa usınıs etiw hám x. k.); majburiy ilajlar (úzliksiz qadaǵalaw, mexnat nızamshılıǵına uyqas túrde jozolash). Jámáát keyipi jaǵdayın tómendegiler belgileydi: oshkoralik hám maǵlıwmatlar menen támiyinlengenlik; vazifalarni anıq hám tiykarlanǵan halda taksimlash; maqsadlarni barlıq jámáát aǵzaları tárepinen tuwrı tushunilishi; joybarlawda barlıqtıń katnashuvi; yaxshi mexnat xoshametlantirilishini barlıq túsiniwi; rahbar tárepinen anıq shólkemlestiriw hám basqarıw. Xoshametlew strukturası. Xoshametlew júdá quramalı process bolıp tabıladı, sebebi ol kóplegen hár túrli faktorlarǵa baylanıslı boladı : psihologik, ekonomikalıq, social, axlokiy hám x. k. Xoshametlewde basshılar tómendegi usınıslarǵa ámel qilsalar olardıń iskerligi nátiyjeli boladı : 1. Shólkem maqsetleri hám múmkinshilikleri ólshewli bolıwı kerek. 2. Anıq maqsetlergine juwmaqlawshı nátiyjelerge júrgizedi. 3. Háreketler tereń yunalgan bolıwı kerek. 4. Funksional wazıypalardı anıq belgilew, jámáát ishinde miynetti normalastırıwtırıw hám ulchovlarini belgilew. 5. Jámáátte mexnatdan qaniqish payda qılıw ushın, óz-ózin hár tárepleme kórsetiw ushın sharayat jaratıw. 6. Jaqsı islep atirǵan xızmetkerdi materiallıq orawsız qosımsha jumıs menen bánt etpeslik kerek. Ásirese, boshka bir jumısshı atqarmaǵan jumıstı jaqsı islep atirǵan jumısshına kjlash eki jumısshına da jaman tásir etedi. 7. Usınıs menen shıqqan xızmetkerge sol ilajnı ámelge asırıwdı júklemeń. 8. Xızmetkerlerge hár tárepleme múmkinshilik beriń. Qadaǵalaw soraw hám tapsırmaları : 1. Tálim sistemasındaǵı standartlar haqqında nelerdi bilesiz? 2. Tálimde basqarıw modeli ne? 3. Baslıq tárepinen joybarlastırılǵan basqarıw háreketi degende neni túsinesiz?. 4. Basqarıw qurallarınıń wazıypası nelerden ibarat? 5. Baslıqǵa baǵınıwda jámáát tásiri qanday?. 6. Bilimlendiriw tarawında basqarıw mádeniyatı haqqında maǵlıwmat beriń. Paydalanılǵan ádebiyatlar : 1. Ózbekstan Respublikasınıń «Tálim tuwrısındaǵı» Nızam hám «Kadrlar tayarlaw milliy programması».-T., 1997. 2. Mámleket tálim standartı. Pedagogika baǵdarı / S. Ashirboev, F. Aydarov.-T.: TDPU. 3. Peregudov L. v., Saidov M. X. Menejment i ekonomika visshego obrazovaniya. Tashkent, Finans, 2001. 4. Djuraev R. X., Turaqlıov S. T. Tálim menejmenti.-T.: miyrasxor -baspa¸ 2006.- 259 b. 5. Djuraev R. X., Turaqlıov S. T. Ulıwma orta bilim beriw shólkemlerin basqarıwda menejmenttiń tiykarǵı túsinikleri.-T.: Fan¸ 2006. 6. valijonov R. hám boshq. Menejment tiykarları.-T.: Shıǵıs, 2002.